Alusandmed

Ühised loendid, klassifikaatorid ja andmemudel, millele vajadused, nõuded ja rakenduskava toetuvad.

Lühidalt

Ühtsed ja standardiseeritud – sh süstematiseeritud ning sidustatavad – alusandmestikud koos toetava andmemudeliga on vajalikud, et tagada andmete vaba liikumine kogu ehitise olelusringi vältel. Need on nagu digitaalehituse õigekirja ja grammatika alusreeglid, mis aitavad üksteist paremini mõista, võtta kasutusele tänapäevaseid digitööriistu ning rakendada tõhusamalt ka AI-d.

ÜBN 4.1-s on alusandmete tabelid faili LISA 1: Nõuded (konfiguraator) lehtedel. Neid kasutatakse ka LISA 4: Vajadused ja LISA 2: Rakenduskava koostamisel. ÜBN 4.0 LISA 3: Alusandmed jääb selle uuendamiseni arhiiviks.

Millal vaja

Seadistad nõudeid või vajadusi ja tahad teada, millistest loenditest väärtused tulevad.
Modelleerid või koostad andmeid ja vajad õiget koodi, nimetust või atribuuti.
Seod oma tarkvara või andmebaasi ÜBN 4 tunnustega.

Miks ühine andmemudel

Vara infomudeli (AIM) loomise tehniline alus on semantiline andmemudel – ühine „tähendusruum“, mis seob ärivajadused varadega (nt ehitise, ruumi, süsteemi või komponendiga) ning määratleb nende andmeväljad. Vara(element) on selles keskne sõlm, mille kaudu seotakse ka äriprotsessid ja reeglid: ehitusprojekti dokumentatsioon, eelarvestus ning kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu tegevused.

Joonis: Varaelement ja sellega sidustatavad erinevad vaated.

Selline lähenemine erineb levinud praktikast, kus andmestikke luuakse eraldi „silodes“ ja info jaotatakse dokumentidesse (sh IFC-mudelid). Eesmärk on tagada, et info oleks kõigis andmestikes ja kogu olelusringi vältel üheselt mõistetav, masinloetav ja sidustatav. Selleks peavad samad mõisted, andmed ja seosed toimima nii projekti infomudelites (PIM) kui ka vara infomudelit (AIM) toetavates süsteemides (nt CAFM/CMMS/ERP/BMS).

Joonis: Vara infomudeli (AIM) aluseks oleva semantilise andmemudeli ülevaade (Designing and Implementing Semantic Data Layers).

Semantiline mudel peab esmalt kajastama seda, kuidas organisatsioon ja sektor kinnisvaravaldkonda mõtestab. Seejärel kirjeldatakse selle alusel andmebaaside, rakenduste ja andmeplatvormide ülesehitus. Alles selle eeltöö järel saab kavandada halduseks vajalike BIM-mudelite hankimist.

Alusandmestikud on seotud keskse andmemudeliga. ÜBN 4 raamistikus on varaelementide (nii füüsiliste kui ka digitaalsete) andmemallid ning nendega seotud administratiivsete omaduste kogum (nimetus, tüüp, varagrupp, ID jm), et eri andmestikke saaks omavahel sidustada. ÜBN 4.1-s andmemalle täiendatakse. Seda võib võrrelda Eesti ID-kaardiga: nimi ja isikukood loovad üheselt mõistetava aluse, millele tugineb kogu e-riik ja selle taustsüsteemid (nt X-tee). Samuti on loodud seosed IFC ja COBie andmemudelitega.

Klassifikaator ja tüüp. Üldklassifikaator (nt CCI-EE) ei pruugi konkreetse varaelemendi määratlemiseks olla piisav. Seetõttu täpsustatakse seda varaelemendi tüübi ja vajaduse korral alltüübiga, mis jäävad klassifikaatoriga seotuks ja võimaldavad eri täpsusega väljavõtteid. Üldklassifikaatori kõrval kasutatakse eriotstarbelisi liigitusi, näiteks ehituskulude (EVS 885) ja korrashoiu tegevuste (EVS 807) jaoks. Tüüpsed varaelemendid on LISA 1 lehel „Varainfo“.

Failid

Alusandmete tabelid

Tabelite sisu tuleb otse failist ÜBN 4.1 LISA 1: Nõuded. Siin on ainult selgitus, mis lehel mis on.

Rühm	LISA 1 leht	Mis seal on
Andmemudel	Varainfo	Varaelemendid (CCI-EE) ja nende etapinõuded; siin seotakse varaelement ka korrashoiu tegevusega (EVS 807).
Andmemudel	Andmemallid, Atribuudid	Andmemallide register: mall kirjeldab ühe varaelemendi tüübi atribuute, vastutajat ning IFC ja COBie vastet. Atribuutide sõnastik: kood, definitsioon ja vaikeväärtused; atribuudikood on kõigi lehtede ühine võti.
Andmemudel	Süsteemiliigid, Süsteemiseosed	Süsteemide liigid (CCI-EE) koos IFC vastega ning andmemallide seosed primaarse ja sekundaarse süsteemiga.
Klassifikaatorid	EVS 807	Kinnisvarakeskkonna juhtimise tegevused (EVS 807:2024 koos ÜBN-i täiendusega).
Tüüpsed loendid	Osapooled	Osapoolte koodid ja nimetused; nõuete osapooled valitakse siit.
Tüüpsed loendid	Projektiosad, Distsipliinid	Ehitusprojekti osad ning distsipliinid (nt arhitektuur, ehituskonstruktsioonid) koos vastutusalaga.
Tüüpsed loendid	Elukaare etapid	Vara olelusringi etappide hierarhia; veerg „Staadium“ seob etapi ehitusprojekti staadiumiga (ES–HM).
Tüüpsed loendid	Infokonteinerid	Tüüpsed dokumendid (standardiseeritud loend asjakohastest dokumentidest) ja nende grupid.
Tüüpsed loendid	Materjalid, Ühikud	Ehitusmaterjalide ja mõõtühikute loendid. Mõlemad on esialgsed.
Jaotus	Vastutusmaatriks	Kes loob atribuudi info igas etapis: infogrupi ja etapi kaupa määratud osapool. Riiklik vaikimisi jaotus, mida organisatsioon või projekt võib kitsendada.
Teatmik	Mõisted, Lähteallikad	Mõisted koos allikaga ning standardid, juhendid ja muud allikad, millele nõuded viitavad.

Lisaks: ehituskulude liigitus (EVS 885) on seotud varaelementidega lehel Varainfo; viitetunnuste süsteem (RDS) on valikuline.

Elukaare etapidAllikas: ÜBN 4.1 LISA 1, leht „Elukaare etapid“ · 38 rida · väljavõte 12.11.2026

Kood	Nimetus	Staadium	Kirjeldus
A__	Portfelli juhtimine	HM	Varaportfelli tasandi otsused: portfelli strateegia, sellest tulenevad tingimused ja projektide algatamine.
AA_	Tegevused portfelliga	HM	Portfelli strateegia kujundamine ning sellest projektidele tulenevate tingimuste seadmine.
AAA	Portfelli strateegia	HM	Arendada välja ja säilitada portfelli strateegiat, plaane ja eelistusi.
AAB	Portfellist tulenevad tingimused	HM	Luua ja säilitada portfelli strateegilist lähteülesannet.
AAC	Projekti algatamine	HM	Koostada konkreetse projekti strateegiline lähteülesanne, sh äri- ja muud tingimused ning tellija funktsionaalne lähteülesanne; algatada projekt ja anda volitused selle alustamiseks.
AB_	Projekti eelsed etapid	ES	Vajaduse, tasuvuse ja lubade selgitamine ning esimene hange enne projekteerimist.
ABA	Vajaduse kontseptsioon	ES	Määratleda vajaduse võimalikud lahendused ja tasuvustegurid; täiendada lähteülesannet tellija üldiste nõuetega.
ABB	Tasuvus (uuringud/hinnangud)	ES	Uurida etapis ABA pakutud lahendusvariante; teha soovitatud variandile tasuvusuuring (sh hankeprotsess); määratleda projekt selle lähteülesandes.
ABC	Lubade saamine	ES	Valida hankeprotsess soovitatud variandile; koostada eelarve ja muud dokumendid heakskiidu saamiseks; saada finantsheakskiit.
ABD	Esimene hange	ES	Korraldada esmane hange vastavalt heakskiidetud protseduurile.
B__	Projekti elluviimine		Projekteerimine ja ehitamine kuni ehitise kasutuselevõtuni.
BA_	Projekteerimine		Projektlahenduse koostamine eskiisist põhiprojektini ja ehitushanke ettevalmistus.
BAA	Eskiis	ES	Luua põhilised projektlahendi elemendid ja kavandi võimalused, mis põhinevad valitud lahendusvõimalustel.
BAB	Eelprojekt	EP	Teha esmane projektlahend, et alustada projekteerimisega; arendada välja kasutamise ja hooldamise lähteülesanded.
BAC	Põhiprojekt	PP	Koostada ehitusdokumendid, sh töödokumendid ja detailsed töökirjeldused.
BAD	Ehitushange	PP	Korraldada hange ja ehituse töövõtt, kui seda pole veel tehtud integreeritud hankeprotsessis, ostu või rendi kaudu.
BB_	Teostamine, teostus		Tootmisinfo koostamine, ehitamine ja kasutuselevõtt koos teostusinfo üleandmisega.
BBA	Tootmisinfo	TP	Viia lõpule põhilised väljundid (nt elektroonilised või muud dokumendid) ja alustada ehitamisega.
BBB	Ehitamine	TM	Ehitada valmis ehitusprojektile vastav lahendus.
BBC	Kasutuselevõtmine	TM	Valmistada ette ja täpsustada kasutuselevõtu programm, korraldada üleandmine, ajakohastada dokumendid ja võtta objekt kasutusele.
C__	Varahaldamine	HM	Vara kasutamine ja korrashoid kogu kasutusea jooksul.
CA_	Korrashoid	HM	Vara hooldus, seisundi jälgimine ja remont.
CAA	Seadmete kasutamine	HM	Kasutada vara algse garantiiaja jooksul ja hiljem, sh hallata sisseostetud teenuseid.
CAB	Korrashoid ja seisundi tagamine	HM	Hooldada kasutamise ajal; jälgida seisundit; juhtida seisundist tulenevaid projekte ning muid tegevusi.
CB_	Kasutamine	HM	Vara kasutamine, kasutajate toetamine ja kasutuse muutmine.
CBA	Kasutajate tugikeskkonna tagamine	HM	Kasutajad administreerivad ja kasutavad oma ruume.
CBB	Taasväärtustamine, kohandamine, kasutuse muutmine	HM	Tagada kapitaalremondid, asendused ja kohandused või muudatused.
CBC	Funktsionaalse kasutuse muutus kasutajate poolt	HM	Reageerida tellija muudatustele funktsioonis või funktsionaalsetele vajadustele.
D__	Taaskasutamiseks ümbertöötlemine	HM	Vara staatuse muutmine või eluea lõpp: üleandmine, taastamine, demonteerimine, taaskasutus või lammutamine.
DA_	Staatuse muutmine	HM	Vara üleandmine, ümbertöötlemiseks ettevalmistamine või endise olukorra taastamine.
DAA	Ettevalmistamine ümbertöötlemiseks	HM	Otsustada, kavandada ja valmistada ette kasutamise lõpetamine või varast loobumine.
DAB	Üleandmine	HM	Loobuda omandi- või kontrolliõigusest.
DAC	Endise olukorra taastamine	HM	Taastada vara endine olukord.
DB_	Eluea lõpp	HM	Kasutamisest loobumine, demonteerimine, taaskasutamine või lammutamine.
DBA	Kasutamisest loobumine	HM	Kasutamisest loobumine.
DBB	Demonteerimine	HM	Vara demonteerimine.
DBC	Taaskasutamine	HM	Materjalide ja komponentide taaskasutamine (ringlus).
DBD	Lammutamine	HM	Vara lammutamine.

OsapooledAllikas: ÜBN 4.1 LISA 1, leht „Osapooled“ · 74 rida · väljavõte 12.11.2026

Kood	Nimetus
A__	Arendajad
AA_	Ettevõtjad
AAA	Omanik
AAB	Rahastaja
AAC	Hoonestaja
AB_	Kavandajad
ABA	Planeerija
ABB	Konsultant/nõustaja
ABC	Arhitekt
ABD	Maastikuarhitekt
ABE	Sisearhitekt
ABF	Insener
AC_	Projekteerimine
ACA	Projekteerija
ACB	Peaprojekteerija
ACC	Eriosade projekteerija
ACD	Projekteerimise projektijuht
AD_	Järelevalve
ADA	Riiklik järelevalve
ADB	Ehitusjärelevalve
ADC	Omanikujärelevalve
B__	Korraldajad
BA_	Juhtimine
BAA	Tellija
BAB	Tellija esindaja
BB_	Kasutamine
BBA	Kinnisvarahaldur
BBB	Üürnik
BBC	Rentnik
BBD	Kasutusvaldaja
BBE	Külaline
BBF	Üürileandja
BC_	Tugitegevused
BCA	Turvamees
BCB	Jurist
C__	Täitjad
CA_	Tarnimine
CAA	Materjalitootja
CAB	Maaletooja
CAC	Logistik
CAD	Tarnija
CB_	Ehitamine
CBA	Ehitustöövõtja
CBB	Peatöövõtja
CBC	Juhtimistöövõtja
CBD	Alltöövõtja
CBE	Kaastöövõtja
CBF	Geodeet
CBG	Tööline
CC_	Korrashoidmine
CCA	Kinnisvarahaldur (korrashoid)
CCB	Kinnisvara hooldaja
CCC	Heakorrateenuste osutaja
CCD	Tugiteenuste osutaja
D__	Organisatsioonid, asutused
DA_	Avaliku sektori institutsioonid
DAA	Keskvõimu institutsioonid
DAB	KOV institutsioonid
DB_	Äriühendused
DBA	Kindlustusandja
DBB	Võrguteenuste tagajad
DC_	Liidud, ühendused
DCA	Ametiliidud
DCB	Ametiühingud
DCC	Vabaühendused
DD_	Haridusasutused
DDA	Ametikoolid
DDB	Koolitusettevõtjad
DDC	Kõrg- ja ülikoolid
DE_	Grupid
DEA	Juhatus
DEB	Nõukogu
DEC	Komisjon
DED	Töögrupp

Vormingud ja mallid

IFC 4.3 (ISO 16739-1:2024); raamistiku miinimum on IFC 4.
COBie V3: LISA 1.2 hallatavate varade COBie V3 alusmall.
Modelleerimise juhised: LISA 1.1 (IFC ja laiemalt BIM-modelleerimise baasjuhised).
ÜBN 4.0 LISA 3: Alusandmed on arhiiv.

Mis edasi

Praegu on alusandmed Google Sheetsi tabelina. Tulevikus võiks need viia üle andmebaasipõhisesse lahendusse (sh bSDD), et neid saaks vahetumalt kasutada nii modelleerimistarkvarades kui ka näiteks nõuete konfiguraatorites.