Mis on ÜBN 4

Mis raamistik see on, kuidas see töötab, mis on juhendi roll, kes raamistikku juhib ja kuidas see kujunes.

Lühidalt

ÜBN 4 on ehitistega seotud teabe haldamise raamistik: ühised põhimõtted, baasnõuded ja tööfailid. Nende abil ütleb tellija, millist infot ta vajab, ja töövõtja näitab, kuidas ta selle loob ja üle annab. Raamistik katab kogu vara olelusringi nii hoonete kui ka taristu puhul.

Raamistiku rakendab iga organisatsioon ise. See juhend aitab alustada: vali oma roll lehel „Kust alustada“.

Kuidas raamistik töötab

ÜBN-i raamistikus alustatakse varahalduse vajaduste kirjeldamisest (LISA 4: Vajadused). Seejärel kirjeldatakse (ehitus-)projektide tehnilisi nõudeid (LISA 1: Nõuded) ja koostatakse tööplaanid (LISA 2: Rakenduskava). Hiljem võetakse tulemused üle varahaldusesse. Kõik see tugineb ühtsetele alusandmetele (ÜBN 4.1-s LISA 1 andmelehed, 4.0-s LISA 3: Alusandmed). Organisatsiooni enda infohalduse reeglid koondab ÜBN 4.1 Infohalduse kord.

Juhend, raamistik ja standardid

Juhendmaterjal toetab Targa Tellija põhimõtete ja ÜBN 4 kasutuselevõttu. See selgitab targa tellimise olemust, avab digitaalehituse aluspõhimõtteid ja juhendab andmekorje korraldamist. Sisu jaguneb neljaks:

• Kontekst (eesmärgid, osapooled, perspektiivid, etapid)
• Aluspõhimõtted (vajaduspõhisus, vastutused, olelusring, tehnoloogia roll jm)
• Rakendamine (praktilised sammud ja digitaalehituse töövood)
• Tööriistakast (juhised ning rakendamiseks ÜBN 4 seletuskiri, ÜBN 4.1 Infohalduse kord, infoprotokolli mall ja LISA 1–4)

Kellele

Juhendmaterjal käsitleb olelusringi infohaldust ehk digitaalehituse protsessi alates vajaduste sõnastamisest kuni nõuete määratlemise ja koostöö korraldamiseni. See on mõeldud ehitiste hankimisega seotud osapooltele ja teistele projektiosalistele, kes soovivad mõista digitaalehituse tausta ning panustada teadlikult projektimeeskonna töösse.

Kes juhib

ÜBN on Maa- ja Ruumiameti juhitav algatus, mille praktiline rakendamine on eelkõige avaliku sektori organisatsioonide ülesanne. Riigi vastutus on tagada, et digitaalehituse nõuded oleksid kooskõlas teiste kinnisvaravaldkonna riiklike nõuete ja juhistega ning toetaksid ühiselt väärtuse loomist. Samuti peavad ehitatud keskkonnaga seotud IT-süsteemid neid põhimõtteid arvestama.

Infomaterjalide ja alusdokumentide väljatöötamist on toetanud Kliimaministeerium, Maa- ja Ruumiamet, avaliku sektori tellijad ning Digitaalehituse klaster ja selle liikmed, muu hulgas toetusmeetme „ÜBN 4.0 juurutamine ja (digi)Tark tellija“ kaudu. Juhtgrupi, pilootide ja kontaktide info on lehel „Juhtimine ja kontakt“.

Kuidas see kujunes

• ÜBN-i ajalugu ulatub Riigi Kinnisvara varasemate BIM-nõueteni. Nende ühtlustamisel ja kohandamisel avaliku sektori tellijate jaoks sündis 2022. aastal ÜBN 3.1.
• Lühend ÜBN pärineb toonasest nimest. ÜBN 4 käsitleb ehitistega seotud teabe haldamist laiemalt ja vana lahtikirjutust enam ei kasutata.
• Raamistiku põhimõtteliselt uus versioon ÜBN 4.0 valmis pilootversioonina 2026. aasta alguses.
• Seda täpsustavad ÜBN 4.1 osad (ÜBN 4.1 Infohalduse kord, infoprotokolli mall ning LISA 1, 1.2, 2 ja 4) on piloteerimisel. Osade kehtivad versioonid on lehel „Raamistiku osad ja versioonid“. Vastuolu korral kehtib hilisema väljalaskega osa.

ÜBN 3 ja 4 põhimõtteline erinevus. Varasem keskendus ehitamiseks vajaliku info loomisele BIM-modelleerimise abil. Uuem käsitlus toetab info ja seda toetavate andmete haldust (sh BIM-i abil) kogu vara olelusringil, nii hoonete kui ka infravaldkonna kontekstis.