Modelleerimise juhised
Mudelite põhistruktuuri kokkulepped (LISA 1.1 „IDS BIMis“): miks ja kuidas infot vahetada ning 16 kokkulepet lühidalt.
Lühidalt
Modelleerimise juhistega lepitakse kokku mudelite põhistruktuur, et iga osaline saaks infomudelites olevate andmetega töötada. Juhised on ÜBN 4 raamistiku osa LISA 1.1 „IDS BIMis“: ehitusinfo modelleerimise (sh IFC) juhised ja minimaalsed nõuded juhise BIM Basis ILS v2 järgi. Eestikeelse tõlke eestvedaja oli EVS/TK 50 liige Marika Stokkeby.
Millal vaja
- Enne modelleerimise algust: käige projektimeeskonnaga mudeli ülesehituse kokkulepped juba töö alguses läbi (leht „Mudeli ülesehituse kokkulepped“).
- Rakenduskava koostamisel (leht „C) Rakenduskava“): tehke täpsed kokkulepped, kes milliseid andmeid esitab ja millal need kättesaadavad peavad olema (leht „Vähim nõutav info mudelis“).
- Enne iga IFC-eksporti: kontrollige, et teemamudel vastab kokkulepetele.
Miks infot vahetada
Üheselt mõistetava infovahetuse eesmärk on (taas)kasutada ehitist puudutavat infot tõhusalt.
Dokumendiga „IDS BIMis“ tehakse kokkulepped mudelite põhistruktuuri kohta. Need kokkulepped võimaldavad osalistel ühiselt määrata, millistele nõuetele koondmudelisse lisatav infomudel peab vastama. Kui kõik räägivad sama keelt, saab infomudelites olevate andmetega töötada iga asjaosaline.
Kuidas infot vahetada
IFC andmete avatud standardi abil saab infot vahetada tarkvarast sõltumatult ehitise kogu olelusringi jooksul.
Igaühelt igaühele
Et info oleks alati ja hoolimata kasutatavast tarkvarast vahetatav, on valitud IFC ehk rahvusvaheline avatud failiformaat. Selle standardi on loonud ja seda haldab kogukond buildingSMART International. Olles kokku leppinud ühises keeles, mis põhineb avatud standardil, jääb mudelites jagatud info kasutatavaks ka kauaks tulevikus.
IFC
Praegu on enim kasutatav versioon IFC2x3 TC1, sellele järgneb IFC4. Paljud rakendused kasutavad mõlemat, sest neil versioonidel on sarnane struktuur.
Teemamudelid
Ehitise mudel koosneb mitmest teemamudelist, mis on jagatud eriala või ehitiseosa järgi. Ka üks eriala võib koosneda mitmest teemamudelist ja ühest eriala lähtefailist võib eksportida mitu eri teemamudelit. Seega on vaja kokku leppida, millist osa mudelist eksportida.
Tutvuge oma tarkvara juhenditega, et saaksite andmeid üheselt mõistetavalt vahetada.
Kokkulepped lühidalt
BIM-i struktuur on kindlaks määratud, kuid selle sisu on projektipõhine. Seega tuleb kokku leppida minimaalsetes tingimustes, millele iga teemamudel vastama peab.
Mudeli ülesehitus – kohustuslik kõigis teemamudelites (leht „Mudeli ülesehituse kokkulepped“)
| Nr | Teema | Kokkulepe |
|---|---|---|
| 3.1 | Faili nimi | Projektis kasutatakse alati muutumatuid ja süsteemseid teemamudelite nimesid. |
| 3.2 | Lokaalne asukoht | Lepitakse kokku teemamudelite lokaalne asukoht, mis paigutatakse baaspunkti lähedale. |
| 3.3 | Ehitise tasandite korraldus ja nimetamine | Kõigis teemamudelites kasutatakse kokkulepitud süsteemset nimetamist. Kõik objektid määratakse ehitise õigele korrusele. Ehitise tasandid nimetatakse kui IfcBuildingStorey. |
| 3.4 | Üksuste (Entity) korrektne kasutamine | Kasutatakse objektile kõige sobivamat Entity’t ja võimaluse korral täiendatakse seda TypeEnumeration’iga. |
| 3.5 | Struktuur ja nimetamine | Määratakse süsteemselt objektide atribuudid nimi ehk Name ja tüüp ehk Type. Nende kombinatsioonist selgub, mida objekt esindab. |
| 3.6 | Klassifitseerimissüsteem | Objektidele määratakse klassifikatsioonikood asjaomases riigis viimati avaldatud versiooni järgi. Eestis kasutatakse klassifikatsioonisüsteemi CCI-EE. |
| 3.7 | Atribuutide komplektide (PropertySets) kasutamine | Kus võimalik, kasutatakse atribuutide vahetamisel buildingSMARTi rahvusvahelises standardis kirjeldatud atribuutide komplekte ehk PropertySets’e. |
| 3.8 | Kordused ja lõikumised | Kordused ühes teemamudelis ei ole lubatud. Objektide lõikumised ühes teemamudelis ei ole põhimõtteliselt lubatud. |
Vähim nõutav info – lepitakse kokku, millist infot ja millal keegi esitab (leht „Vähim nõutav info mudelis“)
| Nr | Teema | Kokkulepe |
|---|---|---|
| 4.1 | Ruumielemendid | Ruumielement on ruumala ja pindala, mis on ümbritsetud reaalsete või teoreetiliste piiridega ning millel on ehitises oma otstarve. Ruumielementidest moodustatakse IfcSpace ja nimetatakse selle funktsioon. Ruumielementide rühmitamiseks tsoonideks kasutatakse üksust IfcZone. |
| 4.2 | Ehitise tehnosüsteemid | Vajaduse korral rühmitatakse samasse süsteemi kuuluvad tehnosüsteemide objektid (IfcSystem). |
| 4.3 | Kandev ja mittekandev | Vajaduse korral lisatakse objektile atribuut LoadBearing väärtusega TRUE (õige) või FALSE (vale). |
| 4.4 | Sisemine ja välimine | Vajaduse korral lisatakse objektile atribuut IsExternal väärtusega TRUE (õige) või FALSE (vale). |
| 4.5 | Tuleohutus | Vajaduse korral kasutatakse objektide tulepüsivuse määramiseks atribuute FireRating (tihedus ehk terviklikkus ja soojusisolatsioonivõime) ja FireRatingR (kandevõime). |
| 4.6 | Ehitusfüüsikalised omadused | Objektidele lisatakse asjakohased ehitusfüüsikalised omadused. |
| 4.7 | Materjal | Kõik objektid varustatakse atribuudiga IfcMaterial. Koostudele määratakse peamine materjal. Materjali lisaomaduste andmisel tuleb olla ettevaatlik. |
| 4.8 | Projektipõhine | Kasutatavate BIM-rakenduste ja projekti eesmärkide saavutamiseks määratakse vajalik projektipõhine info. |
ÜBN 4.1 täpsustused
16 kokkulepet on võrreldud ÜBN 4.1 LISA 1 lehe „Üldnõuded“ nõuetega. Tabel ütleb, mida üldnõuded lisavad või muudavad; kehtiv sõnastus on LISA 1-s.
| Kokkulepe | Mida ÜBN 4.1 üldnõuded lisavad või muudavad |
|---|---|
| 3.1 Faili nimi | Sama. Osamudelitel on muutumatud ja süsteemsed nimed; reegel lepitakse kokku rakenduskavas. Loamenetluseks esitatavad failid järgivad riiklikku juhendit „Nõuded ehitusprojekti failidele“. |
| 3.2 Lokaalne asukoht | Rangem. Lokaalne nullpunkt on ehitise lähedal ja kõigis osamudelites sama; selle L-EST97 koordinaadid, EH2000 kõrgus ja pöörenurk fikseeritakse rakenduskavas. Iga osamudel sisaldab nullpunkti tähistavat reeperit. Tellijale esitatav IFC-mudel peab olema georefereeritud (L-EST97, EH2000). |
| 3.3 Ehitise tasandid | Sama, lisaks Eesti numeratsioon. Esimene maapealne korrus on 01, maa-alused korrused -01, -02; korrust 00 ei kasutata. Korruse nimi algab numbriga, millele järgneb tühik ja kirjeldus. |
| 3.4 Üksuste kasutamine | Rangem. IFC klass ja tüüp (PredefinedType) tulevad LISA 1 lehtedelt „Varainfo“ ja „LOIN“. Kui tüüp on USERDEFINED, peab olema täidetud ObjectType. IfcBuildingElementProxy on lubatud ainult siis, kui sobivat klassi ei ole. |
| 3.5 Struktuur ja nimetamine | Täpsem. Elemendi nimetus algab LISA 1 standardse varaelemendi nimetusega. Ehituskomponendil on vähemalt nimetus, tüüp, ühik ja maht, süsteemil nimetus ja tüüp. |
| 3.6 Klassifitseerimissüsteem | Erineb. Klassifikaator lepitakse kokku hanke infovahetuse nõuetes, vaikimisi CCI-EE. NL-SfB koodi ei kasutata. |
| 3.7 Atribuutide komplektid | Täpsem. ÜBN omadused on omaduste kogumis „Andmed“. Kui LOIN annab omadusele IFC 4.3 standardse vaste, peab väärtus olema ka seal. Väärtusel on nõutud andmetüüp. Nõutust rohkem omadusi võib eksportida ainult siis, kui need on tõesed ja kontrollitud. |
| 3.8 Kordused ja lõikumised | Täpsem. Osamudelis ei tohi olla dubleeritud elemente ega sama GUID-iga elemente. Lõikumiste lubatud piirid on LISA 1 lehel „Tolerantsid“. Lubatud erand: sanitaartehnika ja valgustid on nii arhitektuuri- kui ka erialamudelis. |
| 4.1 Ruumielemendid | Rangem ja kahes punktis erinev. Ruumielement modelleeritakse arhitektuuri osamudelis, eksporditakse IfcSpace-na ja saab funktsiooni; tsoonid on IfcZone. Ruum ulatub lae kandekonstruktsiooni alapinnani (ripplae tagust osa eraldi ei modelleerita) ja mitut korrust läbiv ruum on üks ruumielement. Brutopinnad on eraldi ruumielementide komplekt. |
| 4.2 Ehitise tehnosüsteemid | Rangem. Samasse süsteemi kuuluvad elemendid seotakse süsteemiga (tehnosüsteemid IfcDistributionSystem, ehitussüsteemid IfcBuiltSystem). Süsteemi tüüp ja nimetus vastavad LISA 1 varaelementide loendile. |
| 4.3 Kandev ja mittekandev | Sama. Kandvus antakse standardses omaduste kogumis (LoadBearing) neil komponentidel, millele LOIN seda nõuab. |
| 4.4 Sisemine ja välimine | Sama. Välispiirde tunnus (IsExternal) antakse neil komponentidel, millele LOIN seda nõuab. |
| 4.5 Tuleohutus | Erineb. Tulepüsivus antakse ühe omadusena klassi tähisega standardi EVS-EN 13501-2 järgi (nt EI 30, REI 60), mitte minutitena ja eraldi kandevõime omadusena. Tuletundlikkus antakse klassi tähisega standardi EVS-EN 13501-1 järgi. |
| 4.6 Ehitusfüüsikalised omadused | Eraldi üldnõuet ei ole. Omadused tulevad infovajaduse tasemest (LOIN). Energiasimulatsiooni info peab olema kooskõlas arhitektuurimudeliga. |
| 4.7 Materjal | Täpsem. Põhimaterjal valitakse LISA 1 lehe „Materjalid“ loendist ja antakse IFC-s seosena IfcMaterial. Liitelemendist peab saama pärida nii terviku kui ka selle osad. |
| 4.8 Projektipõhine | ÜBN 4.1-s on see hanke osa: infovahetuse nõuded, kasutusjuhud ja LOIN ning rakenduskava. Olemasolevad ja uued elemendid eristatakse parameetriga. Georefereerimine on kohustuslik. |
Mis edasi
- Kuidas modelleerimise juhis hanke paketti jõuab: leht „B) Nõuded“.
- Mida mudelis vähemalt peab olema: leht „Vähim nõutav info mudelis“.
- Kuidas üks seade mudelist haldusesse jõuab: leht „Näide: ventilatsiooniseade algusest lõpuni“.
ÜBN 4