Juhtimine ja kontakt

Kes ÜBN-i raamistikku arendab ja hoiab, kes seda piloteerib ja kelle poole pöörduda.

Lühidalt

Digitaalehituse juhtgrupp on loodud selleks, et juhtida Eesti ehitussektori üleminekut terviklikule ja masinloetavale infohaldusele. Fookuses on ÜBN-i raamistiku arendamine ja hoidmine, et luua ühine „digitaalne keel“ riigi, omavalitsuste ja erasektori vahel.

Juhtgrupi eesmärgid

Targa tellija toetamine: aitame tõsta tellijate kompetentsi, et digitaalsed andmed looksid reaalset väärtust ja säästaksid ressursse.
Sektoriülene koostöö: koondame valdkonna eksperdid, et tagada standardite praktilisus ja vastavus rahvusvahelistele parimatele praktikatele.
ÜBN-i raamistiku uuendamine: liigume pelgalt mudeldamiselt sisulise infojuhtimiseni, mis toetab ehitise kogu olelusringi planeerimisest kuni haldamiseni.

Juhtgrupi tegevus aitab realiseerida visiooni „Ehituse pikk vaade 2035“, muutes Eesti ehitussektori efektiivsemaks, läbipaistvamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Rakendajad ja piloodid

ÜBN-i raamistiku alusel saab luua ka avaliku sektori tellijate organisatsioonide endi vajadusi arvestavaid nõudeid.

See on oluline, sest nii säilib riiklikus vaates digitaalehituses võimalikult suur ühisosa ja iga kord ei pea ratast leiutama. Nii on lihtsam kõigile: tellijale, projekteerijale, ehitajale ja varade haldajale. Veelgi olulisem on, et see tagab vähemalt baastasemel sektoriülese andmete vaba liikumise.

Konkreetse versiooni rakendamine on organisatsioonipõhine tegevus, mis nõuab vastutajatelt põhjalikku eeltööd. Enamik avaliku sektori tellijaid toetub praegu veel varasemale, ÜBN 3.1 versioonile. Uute nõuete esimesed juurutused ja piloodid on töös, näiteks Transpordiametis, Tallinna linnas ja TalTechi kinnisvaraosakonnas. Täpsem info on osapoolte kodulehtedel või (ehitus-)hangete lähteülesandes.

Juhtimismudel

Digitaalehituse (ÜBN) riikliku juhtimise ja arendamise mudel alates 2027. aastast on koostamisel: Eesti digitaalehituse juhtimismudel 2027+ (konsultatsiooniks). Dokument on kavand ja selle kinnitamine on pooleli. Ettepanekute esitamine on kirjeldatud lehel „Ettepanekud ja muudatused“.

Kavandatud rollid alates 2027

Juhtimismudel ei muuda teiste asutuste seadusest tulenevaid ülesandeid. Valdkondlikud õigus-, standardimis- ja digiteenuste otsused teeb jätkuvalt selleks pädev organisatsioon; juhtimismudel tagab nendevahelise koordineerimise.

Roll	Kes	Mida teeb
Poliitikaomanik ja strateegiline tellija	Kliimaministeerium	Määrab digitaalehituse eesmärgid ja ulatuse, tagab mandaadi ja riikliku baasrahastuse ning kinnitab strateegilised muudatused. Ei juhi igapäevast arendust ega kinnita üksikuid tehnilisi muudatusi.
Programmi- ja teenuseomanik	Maa- ja Ruumiamet	Vastutab ÜBN-i kui riikliku teenuse toimimise eest: määrab ÜBN-i tooteomaniku, koostab teekaardi ja tegevuskava, korraldab halduri valiku ning kinnitab tavapärased funktsionaalsed muudatused ja ametlikud väljalasked.
Strateegiline nõukoda	Digitaalehituse juhtgrupp	Tasakaalustab sektori vaateid, annab arvamuse teekaardi, prioriteetide ja strateegiliste muudatuste kohta ning hindab pilootide tulemusi. Ei asenda poliitika- ega teenuseomanikku.
Igapäevase töö korraldaja	Haldur (Maa- ja Ruumiameti nimetatud või lepinguga valitud organisatsioon)	Haldab avalikku repositooriumi, muudatuste registrit ja dokumentatsiooni, korraldab mõjuanalüüsi, valmistab ette väljalaskekandidaadid ning koordineerib piloteerimist ja kasutajatuge. Ei kinnita ametlikke väljalaskeid.
Ekspertkogu	Tehniline nõukogu ja töörühmad	Hindab muudatuste tehnilist kvaliteeti, kooskõla standarditega ja rakendatavust ning soovitab väljalaskekandidaadi heaks kiita, parandada või tagasi lükata.
Piloteerijad	Avaliku sektori tellijad ja pilootorganisatsioonid	Seovad ÜBN-i oma varaeesmärkide, protsesside ja infosüsteemidega ning vastutavad oma piloodi eest. Sektoriülese väärtusega tulemid tehakse võimalikult suures ulatuses avalikult taaskasutatavaks.

Juhtgrupi koosseis. Juhtgrupi kutsub kokku ja selle tööd juhib Maa- ja Ruumiamet. Järjepidevuse huvides lähtutakse koosseisu kujundamisel ÜBN 4.0 väljatöötamise juhtgrupist (Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeerium, Tallinna linn, Tallinna Sadam, Rail Baltic, Riigi Kinnisvara, Transpordiamet ja EVS/TK 50), mida täiendatakse turuosaliste, kohalike omavalitsuste ning teadus- ja haridusasutuste esindajatega. Konsensuse puudumisel dokumenteeritakse seisukohad ja lõpliku otsuse teeb vastutav omanik.

Halduri valik ja huvide konflikt. Digitaalehituse klaster võib olemasoleva kompetentsi ja võrgustiku tõttu olla üks võimalik haldur, kuid roll peab tulenema selgest õiguslikust alusest, ülesannetest, tulemusnõuetest ja sõltumatust vastuvõtust. Kuna juhtimismudeli kavandi on koostanud Digitaalehituse klaster, hindab klastri kandidatuuri Maa- ja Ruumiameti määratud sõltumatu pool. Klastri ja selle liikmete seotud huvid (sh ÜBN 4.0 töövõtja roll ja ÜBN-i rakendamist toetavad tooted) deklareeritakse enne valikut. Haldur ei otsusta ühepoolselt ÜBN-i sisu ega oma eriõigust ÜBN-il põhinevate koolitus-, nõustamis- või sertifitseerimisteenuste osutamiseks.

Kavandis lahtised küsimused: kas juhtgrupp on eraldi kogu või mõne olemasoleva kogu alamkogu ning mil viisil haldur valitakse (riigihange, toetus või halduskoostöö leping).

Kellele mida juhtimismudel annab

Kavandi järgi loob juhtimismudel väärtust ainult juhul, kui ühine raamistik vähendab osapoolte ebamäärasust ja dubleerimist rohkem, kui lisab uusi koordineerimis- või vastavuskulusid.

Sihtrühm	Kasu	Oodatav panus
Poliitikakujundajad	Selgem seos valdkondlike eesmärkide, regulatsioonide, investeeringute ja digilahenduste vahel; parem alus mõju jälgimiseks.	Mandaat, poliitikate kooskõla, baasrahastus ja mõju järelevalve.
Maa- ja Ruumiamet ning teised rakendusasutused	Üks hallatav raamistik nõuete, alusandmete ja riiklike digiteenuste arendamiseks.	Teenuse- ja tooteomaniku määramine, arendusprioriteetide juhtimine, seos ehitisregistri ja teiste teenustega.
Avaliku sektori tellijad	Parimate praktikate taaskasutatavus, selgem sisend ehitushangetesse, võrreldavamad tulemid ja parem andmete kasutatavus halduses.	ÜBN-i kohandamine oma varahaldusega, pilootide korraldamine, mõju mõõtmine ja sisend raamistiku arendamiseks.
Kohalikud omavalitsused	Lihtsad baasnõuded, alusmallid ja tugi, mis arvestavad piiratud sisemise võimekusega.	Proportsionaalne rakendamine, mis seob tellimise, menetluse ja varahalduse kasutusjuhud.
Varaomanikud ja varahaldurid	Vara kasutamiseks vajalik teave määratakse varem ja jõuab sobival kujul haldussüsteemidesse.	Liikumine üksiku projekti mudelinõudelt portfelliülestele info- ja varahaldusvajadustele.
Projekteerijad, ehitajad ja projektijuhid	Stabiilsemad ja paremini põhjendatud nõuded, väiksem tellijatevaheline tarbetu varieeruvus, selgemad kontrolli- ja vastuvõtukriteeriumid.	Teostatavuse tagasiside, koostööpõhine rakenduskava ja tehniliste lahenduste valideerimine.
Tarkvaratootjad ja andmeteenuste pakkujad	Avalikud andmemudelid, dokumenteeritud spetsifikatsioonid ja etteaimatav väljalaskekalender. ÜBN ei määra ametlikku tarkvara: kõik tööriistad saavad alusandmestiku ja muudatuste teavitused samal ajal ja samadel tingimustel.	Tehniline tagasiside, testimine ning võimalikult avatud liidesed ja kontrollivahendid.
Erialaliidud, standardimiskomiteed, kõrgkoolid ja teadusasutused	Püsiv kanal vajaduste koondamiseks, praktikate levitamiseks, metoodikate valideerimiseks ja kompetentside arendamiseks.	Ekspertpanus, mis on seotud läbipaistva muudatus- ja prioriseerimisprotsessiga.

Riiklik ühisosa määrab minimaalsed kokkulepped ja korduskasutatavad alusvahendid; organisatsioon lisab oma vara- ja protsessivajadused ning projekt täpsustab konkreetse teostuse.

Kontakt

Nimi	Roll	E-post
Hendrik Park	Digitaalehituse klaster, juhatuse liige; EVS/TK50 ja TK36 klastri esindaja	hendrik@digipark.pro
Risto Vahenurm	BIMConsult OÜ; EVS/TK50 esimees	risto.vahenurm@bimconsult.ee