Vähim nõutav info mudelis

Kaheksa teemat, mille info peab olema vähemalt ühes teemamudelis: ruumid, tehnosüsteemid, kandvus, sise- ja välispiir, tuleohutus, ehitusfüüsika, materjal ja projektipõhine info.

Lühidalt

Lepitakse kokku, millist infot ja millal keegi esitab. Alustatakse selle lehe punktidest ja vajaduse korral lisatakse uusi.

Iga projekti meeskonna jaoks on oluline omavahel kokku leppida selged nõuded infole. „IDS BIMis“ käsitleb mitut teemat, mis teeb sellest hea lähtekoha, ning selle nõudeid võib lugeda minimaalselt vajalikeks.

Projekti tegelik infovajaduse tase tuleb hanke nõuetest (LISA 1: Nõuded).

Millal vaja

Selle lehe elemendid ei ole vajalikud kõigi teemamudelite koostamisel, aga põhimõtteliselt peaks info olema esitatud vähemalt ühes teemamudelis. Seetõttu ei ole eesmärk koondada kogu infot ühte teemamudelisse, vaid anda alus hindamaks, milline teemamudel millist infot sisaldama peaks.

4.1 Ruumielemendid

Ruumala ja pindala

Ruumielemendid on ruumalad või pindalad, mida kasutatakse töövahendina eri protsessides ehitise olelusringi jooksul. Need on väga olulised info taaskasutamisel ja nende kasutusala on mitmekesine.

Ruumilised ja registritesse kantavad elemendid

Ruumielemendid saab jagada ruumilisteks ja registritesse kantavateks elementideks. Ruumilised elemendid on ruumielemendid ise, mis piirnevad konstruktsioonidega, kuid ei sisalda neid. Registritesse kantavad elemendid on pindalad ja sektsioonid.

Ruumilised elemendid

• Konstruktsiooniline: ruum (kontor, elutuba). Ruumielement on inimestele juurdepääsetav, see piirneb vähemalt alt või ülevalt konstruktsioonielementidega ja selle puhaskõrgus on vähemalt 1,6 m.
• Ruumiline element ≠ ruumielement (juurdepääsuruum, ruum ripplae kohal).
• Tehnosüsteemidega seotud: tehnosüsteemide ruumielemendid.

Registritesse kantavad elemendid

• hoone
• krunt
• seadusega nõutud tehnilised andmed (nt ehitusalune pind, suletud netopind)
• sektsioneerimine (nt tuleohutus, hoone tüüp, hoonenumber)

Ruumielemendid ja pinnad (IfcSpace)

Ruumielemendid annavad olulist ehitusinfot, mis määrab ära paljud teised ehitusosad. Seda infot saavad teised osalised kasutada oma tööks (nt ventilatsiooni projekteerija saab määrata õhukanalite suurusi).

Ruumielementidele info lisamist ei eeldata kõigilt seotud osalistelt. Mõelge näiteks seinakonstruktsioonide tarnijale – tema saab infot seintega eraldatud ruumielementidest. Mõelge tulepüsivusele, sissemurdmiskindlusele või kasutusviisile (nt vannituba).

Kasutus. Leppige kokku, kuidas kavatsete ruumielemente ja pindu kasutada. Lõpuks määrab kasutusviis, millistele nõuetele need peavad vastama (nt riiklikult määratud reeglid pindade määramisel).

Ruumielemendil on nimi (Name) ja tüüp (ObjectType). Nimi võib olla „vannituba“ või „elutuba“. Neil nimedel on eri funktsioon ja need on eri tüüpi. Tüüp on kasutusfunktsioon kehtivate ehituseeskirjade järgi. Näiteks vanni- ja elutoa puhul on tüübid vastavalt „tualettruum“ ja „eluruum“.

Tsoneerimine (IfcZone)

Rühmitades ruumielemente tsoonideks saab luua filtreid. Näiteks elamu on ruumielementide kogum, kuhu kuuluvad muu hulgas elutuba, magamistuba ja hügieeniruumid. Andes igale ruumielemendile nime (Name), on võimalik ühe hoone kõiki ruume eraldi valida.

Mõni tsoon on üldine, nagu eluruumid. Mõni tsoon on aga unikaalne, näiteks hoonenumber. Tsoonide nimed võivad olla tähenduseta (nt „A“). Seda haldab atribuut ObjectType: see näitab, et nimi „A“ kuulub atribuudile ObjectType väärtusega „eluruum“.

Näiteks elutuba on osa eluruumist, hoonenumbrist, eluruumi tüübist, tuletõkketsoonist või hoone osast. Igal tsoonil on nimi ja seotud tüüp, millega seda kirjeldatakse. Iga ruumielement võib kuuluda mitmesse tsooni.

Joonise 4.1.1 kaks plokki on elutuba ja tualettruum. Ruumielement võib saada atribuudid komplektist Pset_SpaceCommon. Levinuimad atribuudid on seina-, põranda- ja laekate (WallCovering, FloorCovering ja CeilingCovering). Sageli määratakse ka juurdepääsetavus (nt juurdepääsetav ratastooliga või avalikult kasutatav).

Joonisel on tsoon (IfcZone), mis näitab, et mõlemad ruumielemendid on osa samast korterist, eluruumitüübist ja hoonenumbrist. Atribuutide komplekti Pset_ZoneCommon järgi kohalduvad ka juurdepääsunõuded.

Mõlemad ruumielemendid kuuluvad samasse tuletõkketsooni. Kui tuleohutuse kohta on vaja midagi lisada, on selleks atribuutide lisakomplekt Pset_SpaceFireSafetyRequirements. See kehtib nii IfcSpace’i kui ka IfcZone’i kohta.

Kui joonisel 4.1.1 olev info eksportida IFC-ks, on see vaaturis nähtav: atribuudi Name väärtus on „elutuba“ ja atribuudi ObjectType väärtus on „eluruum“. Struktuuripuus on näha tsoonid, kuhu ruum kuulub; valitud eluruumi atribuut Zone näitab kõiki nelja tsooni. Soovi korral võib minna veel sammu kaugemale ja teha tsoonide klassifikaator.

Joonised 4.1.2–4.1.5 (IFC-vaatur, Pset_SpaceCommon, tsoonid, tsoonide klassifikatsioon).

4.2 Ehitise tehnosüsteemid

Mis on süsteemid?

Eesmärk on selgitada seoseid tehnosüsteemide otstarvete vahel BIM-is (IFC-mudelis hõlmab neid IfcSystem).

Süsteem on omavahel seotud paigaldusseadmete organiseeritud kombinatsioon, millel on ühine funktsioon ja eesmärk. Süsteem on seega funktsionaalselt seotud toodete kogum. IfcSystem määrab nende seose ja rühmituse.

Eristumine

Eri tüüpi komponendid rühmitatakse IfcSystem’i abil: lähtekoht + jaotusvõrk + edastuskoht. Eristatakse kolme tüüpi tehnosüsteemide osi.

Ventilatsioonisüsteem

Näites (joonis 4.2.1) on rühmitamine modelleerimistarkvaras. Nimetamise reeglid on iga kasutaja enda otsustada. Selles näites on kasutatud NL-SfB kodeeringut, sest need koodid annavad selge ülevaate, millega õhukanalid ja kõik tarvikud on ühendatud.

Näites on ventilatsiooniagregaat, ventilatsioonikanalite süsteem ja ventilatsiooniseadmed (sissepuhkeseadmed). IfcSystem’il on järgmised väärtused: tüüp on 57.50 – varustus (SupplyAir) ja süsteemi nimi on 57.50 – varustus.

Külmaveesüsteem

Külmaveetorustik (joonis 4.2.2) sisaldab vastuvõtjaid (nt tuletõrjevoolikute rullid, sisseehitatud paagid) ning ventiile (nt sulgventiilid ja tagasilöögiklapid). Näide on sarnane ventilatsioonisüsteemiga, s.t kasutatud on NL-SfB kodeeringut. Näites on vasktorudega külmaveesüsteem.

IfcSystem’il on järgmised väärtused: tüüp on 53.10 – vesi, joogivesi (DomesticColdWater) ja süsteemi nimi on 53.10 – cw.

Eksportimine IFC-ks

Mõlemas näites on süsteem IFC-mudeliks eksportimisse kaasatud (joonised 4.2.3 ja 4.2.4). Selle süsteemiga saab valida kõiki seotud elemente ja neile näiteks värvi määrata. Seega on IFC-mudelis objekti funktsiooni lihtne määrata. Pärast mudeli eksportimist IFC-ks on süsteem nähtav eraldi osana ja objektid on selgelt tuvastatavad näiteks külmaveevarustuse süsteemina.

4.3 Kandev ja mittekandev

Kandvad konstruktsioonid

Projektimeeskonnana soovite filtreerida elemente, mis tagavad kandekarkassi kandevõime ja püsivuse. Atribuut LoadBearing (kandev = TRUE ja mittekandev = FALSE) määratakse ainult kandvatele ja mittekandvatele ehituskonstruktsiooni elementidele.

• Kandvad konstruktsioonielemendid tagavad ehitise kandevõime ja stabiilsuse ning atribuudi LoadBearing väärtus on TRUE.
• Mittekandvad konstruktsioonielemendid ei ole vajalikud ehitise kandevõime ja stabiilsuse tagamiseks (nt UNP-profiilist ukseraam) ning atribuudi LoadBearing väärtus on FALSE.

Määrav omadus

Kui element on osaliselt kandev, aga seda ei modelleerita osade kaupa, loetakse kandev osa määravaks. Pange tähele, et ka olemasolevates hoonetes tuleb kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone selgelt eristada.

Alguspunkt

Atribuut LoadBearing tuleks eelistatavalt määrata järgmistele IFC-üksustele: IfcBeam, IfcColumn, IfcMember, IfcPlate, IfcSlab, IfcWall ning alates IFC4-st IfcChimney, IfcFooting, IfcPile, IfcRamp, IfcRoof ja IfcStair.

4.4 Sisemine ja välimine

IsExternal

Atribuudi IsExternal väärtus TRUE (välimine) või FALSE (sisemine) märgib mudelites ligikaudseid piire. See puudutab materjalide kaitsmist ja võimalust eraldada soojusisolatsioon karkassist, näiteks sõlmlahenduste (tuule- ja veepidavus) ning ehitusfüüsikaliste arvutuste jaoks.

Kui objekti atribuudi IsExternal väärtus on TRUE, võivad sel olla järgmised tagajärjed.

• Materjal – teras ja puit: spetsiaalsed korrosioonikaitsenõuded.
• Materjal – betoon: nõuded keskkonnaklassile.
• Välisfassaadi konstruktsioon: spetsiaalsed ehitusfüüsikalised arvutused.
• Ehitustööde planeerimine: vajalik on ehitusjärjekorra määramine (esmalt kandekonstruktsioonid, siis tuule- ja veeisolatsioonid).

Rusikareeglid

1. Pidage silmas funktsiooni ruumis, millega objekt seotud on ja kus element asub (joonis 4.4.1).
2. Kasutage atribuuti IsExternal objektidel, mille materjale on vaja mingil määral kaitsta (nt teras, betoon, puit ja plast).

Atribuut IsExternal lisage alati põrandatele, seintele ja katustele (sh avad). Tehke oma projektimeeskonnas lisakokkulepped, millistel teistel elementidel on IsExternal väärtus TRUE või FALSE.

4.5 Tuleohutus

Tuleohutuse näitajad

Tuleohutuse teema nõuab iga projekti puhul palju tähelepanu. Mitte ainult sellepärast, et ehitis peab olema tuleohutu, vaid ka sellepärast, et see peab vastama seadustele ja määrustele. Seetõttu on oluline, et info tuleohutuse kohta oleks hoolikalt salvestatud, säilitatud ja läbi vaadatud, et iga asjaosaline teaks, millised tuleohutusnäitajad ehitise osadele kehtivad.

Tihedus ja soojusisolatsioonivõime (FireRating)

Atribuut FireRating näitab vastupidavust tule läbitungimisele ja levimisele. Projekti tasandil peab kõigil seotud osalistel olema ülevaade tuletõkkeeraldustest tuletõkketsoonide vahel, mistõttu on atribuudi FireRating korrektse väärtuse lisamine vajalik.

Kandevõime tulepüsivusaeg (FireRatingR)

Kandevõime tulepüsivusaeg on aeg, mis kulub, enne kui konstruktsioon tulekahju tõttu variseb. Konstruktsioonide deformatsioonid ei taga küll tuletõkete terviklikkust, kuid mõjutavad konstruktsioonide kui terviku kestvust.

Töökäik

Tuleohutusnõuete täitmisel on vajalikud vähemalt kaks atribuuti: üks on FireRating ja teine konstruktsioonide tuleohutus. Tulevikus võib lisanduda veel näiteks tulekaitse ja tuletundlikkus.

Võimalik tõlgendus on määrata kaks atribuuti (ühe asemel).

• Tulepüsivus määratakse atribuudiga FireRating. See on buildingSMARTi ametlik atribuut, mille väärtus sisestatakse ainult minutites (30, 60, 90).
• Omaduse kandevõime tulepüsivusaeg jaoks buildingSMARTil atribuuti ei ole, kuid selle võib ise luua (nt FireRatingR).

Tuleohutusnõuded võivad ühe elemendi piires olla erinevad. Mõelge seinaelemendile, mis eraldab osaliselt koridori eluruumist (FireRating = 30) ja osaliselt kahte eluruumi (FireRating = 60). Tuleohutusnõuete juhend (joonis 4.5.1) annab juhise, kuidas selle olukorraga toime tulla.

4.6 Ehitusfüüsikalised omadused

Ehitusfüüsika

Ehitusfüüsika on üldprojekteerimise oluline osa. Ehitusfüüsikaliste nõuete lisamine teemamudelitesse lihtsustab info leidmist, mis omakorda lihtsustab ülejäänud töövoogu.

Ehitusfüüsikalised atribuudid

Ehitusfüüsika on „ehitatud keskkonna füüsika“: ehitatud keskkonna, ehituskonstruktsioonide ja seadmete füüsikalised omadused, mis on seotud valguse, soojuse, õhu, niiskuse ja heliga. Nende teemade jaoks on buildingSMART määranud kasutatavad atribuudid, näiteks:

• AcousticRating (helipidavus)
• ThermalTransmittance (U-arv)
• SolarHeatGainTransmittance (SHGC-arv)
• Translucency (läbipaistvus)

Ehitusfüüsika nõuded võivad ühe elemendi piires erineda. Mõelge seinaelemendile, mis on osaliselt hoone sees ja osaliselt väljas. Nõue seina soojatakistusele (R-arv) on seinaelemendi piires erinev. Sellel elemendil on toimivusnõue R-arvule, aga ka tegelik U-arv (soojusläbivus). Seina kõigist komponentidest peab kokku saama vähemalt nõutav U-arv. Mõlemad väärtused ei saa samas teemamudelis esineda samal ajal, kuid need saavad esineda teemamudelite kombinatsioonis. Ehitusfüüsika nõuete juhend (joonis 4.6.1) annab juhise, kuidas selle olukorraga toime tulla.

4.7 Materjal

Tuvastamine

Igal objektil on atribuudi kaudu seos materjaliga. Teades, mis materjalist objekt valmistatud on, on võimalik kontrollida, kas see vastab esitatud nõuetele (nt esteetilistele, füüsikalistele ja hoolduslikele). Materjali tuvastamise võimalus on oluline ka näiteks visualiseerimisel, materjali passi koostamisel ja ostmisel.

Eri materjalid

IFC-failis on elemendiga seotud eri materjalid. Kui see nii ei ole, saate valida peamise materjali. Mõelge ventilatsiooniseadme poolläbipaistvast plastist kattele või valgele alumiiniumkestale.

Erilist tähelepanu pöörake komposiitmaterjalidele (nt puitkarkass-seinad või valgustid): kui eri osadel on eri materjalid, eksporditaksegi need sellistena atribuudis IfcMaterial.

Nimetamise reeglid

Soovitatav on materjali nimesse mitte lisada kvaliteedi- ja toimivusnõudeid, sest need lisatakse elemendile eraldi atribuutidega. Näiteks sein, mille tulepüsivusklass (FireRating) on 60 minutit, võib olla algselt silikaattellistest ja protsessi käigus muutuda betoonist seinaks. Tulepüsivusklass 60 minutit kehtib selle seina suhtes edasi. Nii on võimalik seina muuta ainult seina tüüpi või materjali muutes.

Elementide koodid (nt NL-SfB, tabel 1) ei sisalda materjale. Nii saab sama materjali (nt puitu) kasutada nii siseseina avas kui ka välisseina viimistluses või kandekonstruktsioonides.

Vältige info kordamist

Tootja ja tarnija sisestatakse eraldi kohta, nii et neid saaks eksportida komplekti Pset_ManufacturerTypeInformation (atribuut Manufacturer). Tavaline erand sellest on värv – IFC-skeemis ei ole atribuuti, mis näitab värvi ja viimistlust. Peale selle kasutatakse teemamudelites materjale ehitise visualiseerimiseks. Üldiselt on soovitatav hoida seda nii lihtsa ja ühtsena kui võimalik, võttes arvesse sorteerimise vajadust.

4.8 Projektipõhine

Optimeerimine

Infonõuete üle on vaja mõelda projektipõhiselt. Ainult „IDS BIMis“ ei ole piisav projekti kõigi eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu tuleb optimaalse koostöö ja parima tulemuse saavutamiseks projektimeeskonnaga kindlaks määrata, kes millist infot jagab ning kus ja millal ta seda teeb.

Esmalt tasub läbi mõelda, millised on projekti eesmärgid ja kuidas protsessi korraldatakse. Tehke kindlaks, millised BIM-rakendused aitavad projekti eesmärke saavutada, ja siis selgub ka, millist lisainfot peab teemamudelisse sisestama. Sõltuvalt projekti kaasatud organisatsioonidest võivad nende BIM-rakendused kaasa tuua eritingimusi.

Näiteid BIM-i kasutusjuhtudest leiab buildingSMARTi lehelt Use Case Management. ÜBN 4.1 kasutusjuhud ja neist tulenev infovajaduse tase on kirjeldatud hanke nõuetes (leht „B) Nõuded“).

Näited projektipõhistest info edastamise nõuetest

Saadaval on mitu arendust, mida saab kasutada projektipõhiste info edastamise nõuete koostamisel alusena.

• Geograafiline asukoht. Geograafilist asukohta kasutatakse üldjuhul ehitise asukoha kindlakstegemiseks ja asukohast sõltuvate uuringute (nt insolatsiooni arvutused) tegemiseks. Teemamudelite vastastikune koordineerimine on väga oluline, mistõttu on seda käsitletud mudeli ülesehituse kokkulepetes (leht „Mudeli ülesehituse kokkulepped“). Geograafiline asukoht ei ole teemamudelite kombineerimiseks vajalik.
• Olek. Igal ehitusülesandel on oma ajaline olek, seetõttu annab elementide olek teatud ülevaate. See olek võib aja jooksul muutuda. Projekt algab olemasoleva olukorra kirjeldamisega ja lõpeb teostatud (as built) olukorraga. Teostatud olukord muutub jälle olemasolevaks olukorraks.
• Atribuutide komplektid. Nimetage ja selgitage, millist projektipõhist infot lisaks esitate (nt atribuudid (Properties), atribuutide komplektid ((Custom)PropertySets) või kogused (QuantitySets)).

Mis edasi

• Kuidas mudelid on üles ehitatud ja nimetatud: leht „Mudeli ülesehituse kokkulepped“.
• ÜBN 4.1 täpsustused tõlkele: leht „Modelleerimise juhised“.